Paprika "Marconi Red"

Paprika "Marconi red".
Keskvarajane (94-103 päeva) sort avamaale ja kilekatete alla.
Taimed on võimsad, kõrgusega 45–60 cm. Sobib värskelt tarvitamiseks ja konserveerimiseks.
Viljad on piklik-koonusjad (pikkusega 15-20 cm), väga läikivad, tehnilises küpsuses rohelised, bioloogilises – punased, massiga 110-200 g. Seina paksus 7-8 mm.
Sordi väärtus: kõrged maitseomadused, pikaajaline viljakandmine. Soovitatakse värskelt tarbimiseks, konserveerimiseks, kulinaarseks töötlemiseks.

* Paprikat on parem kasvatada pärast porgandit, kapsast, peeti, kaunvilju (välja arvatud aeduba) ja kõrvitsalisi. Paprikat ei tohi paigutada kurgi kõrvale.
Kasvatatakse istikutest. Istikute saamiseks külvatakse seemned veebruaris mullaseguga külvikastidesse. Kilega (klaasiga) kaetud kastid asetatakse sooja kohta. Optimaalne temperatuur seemnete idanemiseks on +23+25 °C.
Kaaliumipuudusel paprika lehed rulluvad ja kuivavad. Fosforipuudusel muutub lehtede alumine pool violetseks.

* Paprika - Capsicum annuum.
Sugukond: Maavitsalised.
Paprika viljad on alguses rohelised, seejärel (sõltuvalt sordist) muutuvad kollaseks või punaseks. Küpsuse saavutanuna on nad aromaatsemad ja suurema toiteväärtusega kui roheline paprika. C-vitamiini sisalduselt pole talle teiste köögiviljade seas võrdset.
Nõuded: paprika kuulub koos meloni ja talle lähisuguluses oleva baklažaaniga kõige soojalembesemate köögiviljakultuuride hulka.
Avamaal kasvatades saab head saaki vaid juhul, kui valitud koht on soe, tuulte eest kaitstud ja päikeseline. Ideaalsed tingimused loob kasvuhoone.
Kõige rohkem armastab paprika temperatuuri +25+28°C, seejuures peab kasvuhoone olema tuulutatav. Põhimõtteliselt on nõuded paprika kasvatamisel samad, mis tomatil, välja arvatud soojusvajadus, mis on veidi suurem.
Külv: samamoodi nagu tomatil, kuid idanemistemperatuur ja soojusvajadus on paprikal veidi kõrgemad. Kasvatamine jaanuarist märtsini soojas toas istutamiseks köetavasse kasvuhoonesse.
Istutamine: ridade vahekaugus on 60 cm, taimede vahe reas – 40-50 cm. Mõnikord istutatakse neid veelgi harvemini. Maasse tuleks kaevata tugikepp. Kuna paprika kasvab aeglasemalt ja kasvab poole madalamaks kui tomat, võib teda istutada tomatirea ette.
Väetamine: nagu ka tomati puhul. Sügisel antakse põhiosa orgaanilistest väetistest või sõnnikust, seejärel – enne istutamist ja veel 2-3 korda taimede arengu jooksul. Selle asemel võib väetisi anda ka 14 väikese portsjonina vedela massina koos kastmisveega. Lisaväetisena sobib hästi nõgeseleotis.
Hooldus: mulla piisav niisutamine on pideva kasvu jaoks otsustava tähtsusega. Veetarve päikesepaistelise ilmaga on äärmiselt suur. Ebaühtlane veevarustus võib põhjustada õite varisemist. Multšimine niidetud rohuga takistab niiskuse aurustumist mullast. Üks hooldusmeetmeid, mille tähtsust on raske üle hinnata, on esimesest harunemiskohast kasvavate õite (kuningõie) eemaldamine. Kui need ära lõigata, suureneb saak märgatavalt.
Saagikoristus: juba juuli keskpaigast võib klaasi all korjata rohelisi vilju, kuigi parem on lasta neil valmida. Lõpliku värvuse saavutamiseks vajavad nad intensiivset päikesevalgust. Klaasi all võib saaki korjata isegi novembris. Madalatel temperatuuridel viljad lakkavad kasvamast ja valmimast.
Bioloogiline kaitse: lehetäid ilmuvad noortele taimedele, kui neid hoitakse külmades tingimustes. Suvel toimub lehtede varisemine ruumipuuduse, väetise liia ja valguse puudujäägi tõttu.
Valgekarilaste esimesel ilmumisel riputage lähedusse kleepribad. Kõrge õhuniiskus võib põhjustada hallhallituse teket. Ennetava meetmena on vajalik õigeaegne tuulutamine. Esineb ka tomatile omaseid haigusi.